Peaaegu kõik teavad, et tehisintellekti assistent saab juba luua kunstliku kirja või teha fotost uimastamise võltsingu. Asjaolu, et robotid ei ole mitte ainult mõnede haiguste tuvastamiseks, vaid ka operatsioonide ajal, ei ole ka midagi uut. Mõned näevad võimalusi ülikiires moderniseerimises, teised näevad ohte, kuid mida juba olemasolevad meditsiini ja teaduse võimalused vananevale inimesele tegelikult tagavad? Leedu ühiskond vananeb kaks korda kiiremini kui Euroopa keskmine, kuid võib-olla on see võimalus teadusele ja meditsiiniliste võimaluste piiride kaotamisele.
16.-17. oktoobril toimub Leedus esmakordselt pikaealisuse konverents “Longevity”, mis toob kokku tippspetsialistide rühma. Üritusel, mis on delphi lugejatele ja vaatajatele veebis ja televisioonis vaatamiseks kättesaadav, arutatakse mitmesuguseid pikema, tervislikuma ja õnnelikuma eluga seotud teemasid, tutvustatakse uusimaid teaduslikke võimalusi, tänu millele ei saa inimese elu mitte ainult pikeneda, vaid olla palju produktiivsem ning minevikus valgustatakse haiguste ja tervisehäiretega seotud vanadust uute värvidega.
Tulevikuprognoosid – Leedu jaoks soodsad
Konverentsi ühe partneri, Ambercell Solutionsi direktori Evaldo Gražise sõnul kasvab meditsiinisektori tehnoloogilise arengu tõttu elanikkonna oodatav eluiga, inimkond vananeb kiiresti, kuid Leedus on vananemistempo ligi 2 korda kiirem kui Euroopa Liidu keskmine.
“Euroopa Komisjon ennustab, et kolme aastakümne pärast 2050. aastal jõuab riigi elanike keskmine vanus 51 aastani ja on peaaegu 7 aastat kõrgem kui praegu. Pikaealisuse teemal on vaja rääkida täna, sest ÜRO prognooside kohaselt pikeneb Euroopa elanikkonna keskmine eluiga üle sajandi peaaegu 18 aastat ja Leedu rahvaarv koguni 20 aasta võrra.”
Intervjueerijal on valdav enamus vanematest inimestest mitmesuguste tervisehäirete all, taastumine ja taastumine pärast erinevaid sekkumisi vanematel patsientidel on sageli keeruline ja murenev.
“Seetõttu on pikaealisuse säilitamise kontekstis äärmiselt oluline rääkida mitte ainult ennetamisest, tervise säilitamisest, vaid ka uuenduslikest, minimaalselt invasiivsetest, patsiendile suunatud ravilahendustest, mis austavad inimeste tervist, aidates pärast protseduuri kiiremini taastuda ja naasta igapäevaellu,” ütles E. Gražiys.
Erinev lähenemine patsiendile ja vähiravile
Pole saladus, et vanemas eas suureneb onkoloogiliste haiguste risk: onkoloogiliste haiguste kõrgeim esinemissagedus on E. Gražise sõnul registreeritud 65–80-aastaste naiste rühmas ja 70–85-aastaste vydade rühmas. Krooniliste haiguste sagedaste juhtude tõttu diagnoositakse onkoloogilisi haigusi hiljem, omistades nende sümptomid teistele olemasolevatele haigustele, seega, et haigust saaks diagnoosida võimalikult varakult, juba viiskümmend aastat, on nad potentsiaalsed osalejad kõigis Leedus rakendatud ennetusprogrammides.
“Vananev ühiskond annab märku, et traditsioonilised ravimeetodid tuleb asendada uuenduslike ja komplekssete ravilahendustega, mis austavad patsiendi tervist. Patsienti tuleb vaadelda tervikuna koos tema kaasnevate haigustega, hinnatakse kogu tervislikku seisundit, mitte ainult konkreetset haigust. Mitte ainult arstid, vaid ka patsiendid peavad olema teadlikud uuenduslikest, säästvatest ravivõimalustest, valima neile kõige atraktiivsema ravimeetodi, nii et haridus ja uuenduste tutvustamine vähiravi valdkonnas on missioon, millega me sellele konverentsile kaasa aitame. Täna, kus on nii palju uuendusi, on väga oluline, et avalikkus oleks teadlik uusimatest, kõige tõhusamatest, tervisesõbralikest ja ohututest ravilahendustest,” ütleb AmberCell Solutionsi juht pressiteates otsuse kohta saada pikaealisuse konverentsi partneriteks.
Onkoloogiliste haiguste teemasid käsitletakse konverentsil laialdaselt, prof. Ürituse käigus arutlevad dr Artūras Samuilis ja dr Aurimas Mačionis tehisintellekti võimaluste üle vähi diagnoosimisel ja ravimisel. Pressiteate kohaselt on vähi diagnoosimine ja ravi siiski vaid väike osa pikaealisuse konverentsi sisust.
Loe lisaks: Delfi.lt
