Tehnoloogia ajastul elades kasutab peaaegu igaüks meist nutiseadmeid, mis muudavad meie elu lihtsamaks. Kuid need tehnoloogiad ei ole kasulikud mitte ainult igapäevaelus, vaid tungivad üha enam meditsiinisektorisse. Igaühel meist on nüüd võimalus igapäevaselt oma tervist jälgida ning rikke korral saada teavitusi oma nutiseadmetesse ja otsida õigeaegselt abi. Ja arsti kabinetis ilmudes oleksid paljud üllatunud – see kasutab oma töökohal veelgi arenenumat tehnoloogiat. See on tehisintellekt, mille abil selgub, et arstide töö muutub palju tõhusamaks. Kuid kas me saame ja oleme valmis usaldama tehnoloogia oma kõige kallimale varale – tervisele?
Tehisintellekt operatsioonisaalis
Tehnoloogiline areng on tõeliselt muljetavaldav. Tervisekontrolli teenivad tehnoloogiad päästavad elusid, kuid pole ka saladus, et erinevad tehnoloogiad mitte ainult ei aita iseseisvalt jälgida tervislikku seisundit, selle erinevaid muutusi ja vältida ohtu õigeaegselt, vaid aitavad ka otseselt patsiente ravida. Üks selline tehnoloogiline vahend on tehisintellekt (AI), millel on lõpmatud võimalused, mis aitavad mitte ainult igapäevaelus, vaid ka meditsiinis.
Nagu nutiseadmete puhul, nagu ka tehisintellekti puhul, tundub inimeste tervise usaldamine nendele tehnoloogiatele mõnele endiselt ohtlik, kuid VUL Santarose kliinikute sekkuva radioloogi dr Donato Jociuse sõnul tungib tehisintellekt paratamatult meditsiinisektorisse. Kuigi tehisintellekt on alles hiljuti üldsusele tuttavamaks muutunud ja selle funktsionaalsust testib üha rohkem töötajaid, üliõpilasi ja koolilapsi erinevatest sektoritest, selgitab radioloog, et selle tööriista eelkäijad ei ole radioloogias väga uued.
“Diagnostilistel radioloogilistel süsteemidel on erinevad protokollid automaatseks segmenteerimiseks, veresoonte tuvastamise vahendid jne. Praegu on olemas tehisintellekti süsteemid, mis aitavad tuvastada kasvajaid, hinnata nende erinevaid parameetreid. Tehisintellekt on sisenemas ka patsiendiravi valdkonda – on olemas erinevad kirurgilised robotsüsteemid, mis hõlbustavad keerulisi ülesandeid, võimaldavad täpselt sooritada konkreetseid liigutusi, vähendavad teoreetiliselt vigade tõenäosust, väsimusfaktorit.
Erandiks ei ole ka menetlusradioloogia – kasvajate ravi läbiviimiseks on välja töötatud robot- või osaliselt robotsüsteemid, mis aitavad nõela täpselt positsioneerida, ennustada tulevast ravivaldkonda, hinnata siin ja praegu tehtava protseduuri mõju – operatsioonisaalis ning vajadusel teha täiendavaid toiminguid.
Laiemalt saab või kasutatakse tehisintellekti ravimite arendamisel, tervishoiusüsteemi monitooringul, haiguste diagnoosimisel, terviseandmete haldamisel ja analüüsimisel, personaalsete otsuste tegemisel, nii kirurgilise kui ka meditsiinilise ravi rakendamisel – see on väga lai,” loetleb arst selle tööriista piiramatuid võimalusi.
Küsimusele, kas tehisintellekt suudab praegu tehtavaid raviprotseduure täielikult asendada, vastab arst, et seda on raske hinnata – aeg näitab. Sellegipoolest võib tehisintellekt tema sõnul juba suurendada tehtud diagnostiliste ja terapeutiliste protseduuride täpsust, vähendada protseduuri aega, vähendada inimliku eksimuse ja väsimuse mõju.
“Tehisintellekt suudab analüüsida ja kaasata suures koguses keerukaid keerukaid andmeid, ära tunda erinevate muutuste kalduvusi ja olemust, mida inimene saab ainult osaliselt ära tunda. Teine oluline aspekt on see, et tehisintellektil ei ole otsuste tegemisel inimlikku kalduvust, teisisõnu, inimfaktor on kõrvaldatud. Tehisintellekt võib suurendada tõhusust, täpsust ja vähendada töökoormust, mis suurendaks oluliselt patsiendile kuluvat aega ning arstide keskendumist rasketele juhtumitele.
Sekkumisradioloogia prismast vaadatuna teenib tehisintellekt mitut aspekti. Esiteks, protseduuride planeerimisel võimaldavad sellised tööriistad nagu virtuaalne reaalsus teostada protseduurieelset planeerimist, hinnata täpselt keerulist anatoomiat või simuleerida protseduuri ennast ja selle tulemust, ilma et see ohustaks patsienti. Ja siin, protseduuri ajal, võib tehisintellekt teenida mitmel viisil. Vaskulaarsete stenooside (kitsenduste) või aneurüsmide (dilatsioonide) ravis võib see aidata valida õigeid veresoonte stente või stenttransplantatsioone, keerulistel juhtudel aitab see hinnata veresoonte luumenit, ennustada ravi tulevast mõju.
Enne protseduuri teostatud kolmemõõtmelise (kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia või positronemissioontomograafia) teostamisel võimaldab automaatne sulandumine töötavate intraoperatiivsete 2D- või kompuutertomograafia piltidega, mis on läbi viidud tehisintellekti abil, suurendada mõlema diagnostilise protseduuri, näiteks biopsiate, ja erinevate terapeutiliste protseduuride, näiteks kasvaja ablatsioonide täpsust ja täpsust. Sellistel juhtudel ei aita tehisintellekti süsteemid mitte ainult valida optimaalset teed, vaid suudavad samal ajal hinnata ka muutuvaid füsioloogilisi aspekte, näiteks liikumise hüvitamist patsiendi hingamisel , mis suurendab protseduuri täpsust, lühendab selle aega,” selgitab arst.
Arstide jaoks ei ole tehisintellekt konkurent, vaid pigem assistent
Kuid skeptikutel on osaliselt õigus – sellel tööriistal pole mitte ainult eeliseid, vaid ka puudusi, mida võib kahtluse alla seada, kui arutatakse, kas tehisintellekt on võimeline pakkuma meditsiinilist abi, vältides vigu või asendades täielikult arste. Seetõttu on see tööriist endiselt ainult võimalus saavutada kõrgemaid tulemusi ning inimese käed ja meel meditsiinis, vähemalt praegu, on vältimatu tegur.
“Erinevatest kirjandusallikatest võime leida ka väiteid, et tehisintellekt ei jõua ilmselt kunagi inimese tervikliku mõtlemise tasemele. Tehisintellekt peab nägema objekti sadu või tuhandeid kordi, et saada pidevat korduvat tagasisidet ja hiljem seda ära tunda, ning inimene saab seda teha lihtsalt objekti kasvõi üks kord jälgides.
See kehtib eriti haruldaste haiguste või patoloogiliste muutuste puhul, mida ei esine harva – tehisintellekti süsteemid ei pruugi selliseid muutusi tuvastada. Lisaks “õpib” tehisintellekt teatud andmeid kasutades, nii et tehisintellekti süsteemi kasutamine veidi erinevat tüüpi andmete analüüsimiseks võib põhjustada vigu,” ütleb ta.
Arst rõhutab ka, et tehisintellekti üks peamisi puudusi on realistlike ülesannete lahendamiseks vajaliku “elu” kogemuse puudumine, hinnates kõike abstraktselt ja üldistatult.
“Tehisintellekti vastutuse küsimus on veel üks pakiline ja keeruline probleem – algoritmid võivad teha vigu, hinnata patoloogiat ebatäpselt või valida ravi – tänapäeva meditsiinis toob see paratamatult kaasa õiguslikke ja vastutusprobleeme,” ütleb dr Jocius.
Loe lisaks: Delfi.lt
